Japan International Cooperation Agency
Share
  • 日本語
  • English
  • Français
  • Espanol
  • Home
  • About JICA
  • News & Features
  • Countries & Regions
  • Our Work
  • Publications
  • Investor Relations

Project News

2018-02-28

[No. 30] Agrikultór sira iha Maliana I implementa Tara Bandu atu mantein fasilidade irigasaun ne'ebé moos!!

Uluk, natar sira ne'ebé lokaliza iha kanu ain nakonu ho foer hanesan botir, plastiku, frasku rahun no substansia kimíku hanesan oilu, gazolina ne'ebé soe arbiru ba iha irigasaun. Hahalok sira iha leten halo bee husi irigasaun hetan kontaminasaun no afeita hare nia moris. Agrikultór balun hetan kanek tanba frasku ne'ebé kahúr ho tahu iha natar laran. Tanba ne'e, atu rezolve situasaun iha leten autoridade lokál sira deside hodi implementa Tara Bandu ho nia intensaun atu asegura fasilidade irigasaun moos nafatin no mantein ho diak.

Mesmu Tara Bandu ne'e prinsipalmente hala'o iha suku tolu hanesan Raifun, Ritabou no Lahomea, suku rua seluk hanesan Holsa no Odomau ne'ebé sai nu'udar benefisiariu husi irigasaun Maliana I mós implementa Tara Bandu iha sira nia área.

Sr. Maximiano dos Santo Araújo (46), Xefi Suco Ritabou, hatete katak Tara Bandu nia intensaun laos deit atu fó sansaun ba ema ne'ebé viola lei maibe mós atu hasa'e populasaun nia konxiénsia kona-ba tau matan ba fasilidade irigasaun iha komunidade. Sr. Maximiano hein katak liuhusi maneira tradisionál ne'e komunidade iha nia suku bele neneik- neneik muda sira nia hahalok atu kuida fasilidade irigasaun no kompriende efeitu husi sira nia hahalok negativu ne'ebé hafoer fasilidade irigasaun ba tempu naruk.

Mr. João Barreto (63), agrikultór husi suku Raifun fó obrigadu ba inisiativa ne'ebé foti husi autoridade suku sira atu fó sansaun ba populasaun sira hela besik área irigasaun ne'ebé viola Tara Bandu. Sr. João voluntariamente hili plastiku husi kanu, enkuantu nia hein katak agrikultór sira seluk mós hahu halo buat ne'ebé hanesan. Agrikultór seluk husi suku Odomau Sr. Mario do Carmo (39), kompriende katak tau matan ba fasilidade irigasaun nu'udar parte husi agrikultór sira nia serbisu tanba sein irigasaun agrikultór sira labele tau bee ba sira nia natar, tanba ne'e nia husu ba agrikultór sira seluk ne'ebé hetan benefisiu husi irigasaun Maliana I atu kuidadu fasilidade irigasaun ba agrikultór tomak nia diak.

Projetu sei kontinua fasilita agrikultór sira atu rekoñese katak sira mak tenke sai autór prinsipál ba operasaun no manutensaun fasilidade irigasaun tanba ne'e sira bele efetivamente uza irigasaun no hasa'e produsaun hare.

Photokuadru ne'ebé monta iha área Tara Bandu

PhotoÁrea Tara Bandu iha Maliana I


PhotoAgrikultór sira hamoos irigasaun iha área Tara Bandu (1)

PhotoAgrikultór sira hamoos irigasaun iha área Tara Bandu (2)


PhotoIrigasaun iha Maliana I hafoin limpeza

PAGE TOP

Copyright © Japan International Cooperation Agency